Pinnaseisundi pinge tekib peamiselt vedrumaterjali pinnal
seega on vedru pinnakvaliteedil suur mõju selle väsimustugevusele.
Vedrumaterjalide valtsimisel, venitamisel ja kerimisel tekkivad praod, defektid ja armid on sageli vedruväsimuse purunemise põhjuseks. Mida väiksem on pinna karedus, seda väiksem on pingekontsentratsioon ja seda suurem on väsimustugevus.
Pinna kareduse mõju väsimusele.
Väsimustugevus väheneb pinnakareduse suurenedes. Sama kareduse korral on erinevatel teraseliikidel ja erinevatel valtsimismeetoditel erinev väsimuse vähenemise aste. Näiteks külma spiraalvedru aeglustusaste on väiksem kui kuumal spiraalvedrul.
Terasest kuumutusspiraalvedru ja kuumutamisjärgse kuumtöötluse tõttu muutub vedrumaterjali pind karedaks ja oksüdatsiooni tõttu toimub dekarburiseerumine, mistõttu vedru väsimustugevus väheneb. Materjalipindade lihvimine, pressimine, lõhkamine ja valtsimine. Võib parandada vedru väsimustugevust.